News

Infokiri: kontaktõppele jääb 1.–4. klass, täiendavad piirangud huviharidusele ja -tegevusele, noorsootööle, täienduskoolitustele 01. March eigo


Piirangud enne 3. märtsi

Huvitegevus ja -haridus, noorsootöö, treenimine, täienduskoolitus ja -õpe on siseruumides lubatud vaid individuaaltegevusena. Individuaalspordi mõiste alla minevatel aladel, näiteks tennises, on lubatud ka paarismängud.

Kui ruum on piisavalt suur, võib ühes ruumis tegeleda individuaaltegevustega vähemalt kahemeetriste vahedega kas eraldi või paarides ka rohkem inimesi, ent tuleb tagada, et ruumi täituvus ei oleks üle 50%.

Välitingimustes võib tegevusi läbi viia kuni 50 inimesest koosnevates gruppides.

Enne 3. märtsi kehtivate piirangute kohta huvitegevuse ja -hariduse, noorsootöö, täienduskoolituse ja -õppe puhul leiab täpsema ülevaate 19. veebruari infokirjast.

 

Kõikidele haridusastmetele kehtivad 1. märtsist uued piirangud

1.–28. märtsini võivad õppehoonetes viibida ainult 1.–4. klasside õpilased ja hariduslike erivajadustega õppijad.
Lasteaedadele ja -hoidudele uusi piiranguid ei kehtestata.

Kontaktõpet läbi viies tuleb endiselt silmas pidada ettevaatusabinõusid võimalikult ohutuks tegutsemiseks.

Teiste klasside ning kutse- ja kõrgkoolide õppijad võivad koolis viibida ainult juhul, kui nad:

vajavad hariduslikke tugiteenuseid;
vajavad õpetaja hinnangul õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone;
sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.
Siseruumides tuleb kanda maski ning tagada desinfitseerimisnõuete täitmine. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Õpperuumides tuleb kõiki tegevusi läbi viies tagada hajutatus ning vältida klasside vahelisi kokkupuuteid. Väljaspool õpperuumi võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Praktilist õpet, eksameid, teste ja olümpiaade korraldades tuleb samuti silmas pidada hajutamise ja kontaktide vähendamise vajadust. See tähendab näiteks ka, et ei tohiks korraldada olümpiaade selliselt, et ühte ruumi tulevad kokku osalejad mitmest koolist või maakonnast.

Piiranguid ei kohaldata õpilaste suhtes, kes on tõhustatud või eritoel ja nendele kohandatud haridusasutustes või puudega isikute tegevustele ning hariduslike erivajadustega õppijatele.

Valitsus arutab järgmisel nädalal, kas ja mis tingimustel võiks kontaktõppesse lubada ka lõpuklasside ehk 9. ja 12. klasside õpilased.

 

Huvitegevusele ja -haridusele, noorsootööle, täienduskoolitusele ja -õppele 3. märtsist kehtivad piirangud

Huvihariduse ja -tegevuse, noorsootöö, treenimise ning täienduskoolituse ja -õppe puhul kehtivad 3.–28. märtsini täiendavad piirangud.

Viiruse levik on Eestis laialdane, mistap kõikide piirangute mõte on vähendada inimestevahelisi kontakte, et katkestada nakkusahelad.

Siseruumides on lubatud üksnes individuaaltegevus.

Tegevusi võib viia läbi üksi või koos juhendaja või kaaslasega.
Teiste inimestega tuleb tagada vähemalt kahemeetrine vahemaa.
Tuleb kanda maski ning tagada desinfitseerimisnõuete täitmine. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
Näiteks tähendab see, et teha võib kontaktkoolitusi, kus osaleb üks koolitaja ja õppija. Paarismängud on lubatud ainult nendel spordialadel, mis lähevad individuaalspordiala mõiste alla. Nendeks on kuus spordiala: tennis, lauatennis, padel, sulgpall, rannavõrkpall, rannatennis.

Kui ruum on piisavalt suur, võib ühes ruumis olla individuaalselt tegutsejaid hajutatult ka rohkem, ent tuleb tagada, et ruumi täituvus ei oleks üle 25%. Näiteks tähendab see, et avatud noortekeskuses ei tohi korraldada grupitegevusi, ent noored võivad seal distantsi ja 25% täituvuse nõuet järgides viibida ja tegeleda individuaaltegevustega. Tegevuste piisava hajutatuse ja ohutuse, eeskätt kontaktide vältimise kindlustamiseks on soovitatav tagada iga harrastaja(paari) kohta 20m2 ala, mille sees tegevusi ellu viia.

Välitingimustes on lubatud tegevus kuni 10 osalejaga gruppides, sealhulgas treenerid või juhendajad. Tagatud peab olema, et ei puututa kokku teiste rühmadega ja järgitakse desinfitseerimisnõudeid.

Piirangud ei kehti koos liikuvatele või viibivatele perekondadele.

Kui huviringis või trennis osalevad ainult ühe igapäevaselt koos viibiva lasteaiarühma või kontaktõppel oleva klassi lapsed, võivad tegevused toimuda ka siseruumides grupiviisiliselt ning väljas suuremates kui 10-liikmelistes gruppides. Sel juhul tuleb tagada, et ühes grupis oleksid ainult ühe rühma või klassi õpilased, kes ei puutu kokku teiste rühmadega.

Samuti on lubatud kontaktõppel olevate õppijate õppekavajärgsed grupiviisilised tegevused. Näiteks ühe 3. klassi ujumistund.

 

1. märtsil alustab õpetajate tugiliin

Esmaspäeval, 1. märtsil avab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja võrgustikuga õpetajatele suunatud tugiliini, mille kõnedele vastavad kogenud psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid. Oleme näinud, et koroonakriis on õpetajatele olnud katsumusterohke ning haridustöötajate läbipõlemise risk on märgatavalt tõusnud.

Tugiliiniga soovime pakkuda haridustöötajatele hõlpsalt kättesaadavat võimalust rääkida kvalifitseeritud psühholoogi või sotsiaalpedagoogiga mugavalt, anonüümselt ja tasuta.

Tugiliin on avatud tööpäeviti kell 12–20 telefoninumbril 735 0750.

 

5. märtsil toimub noortele mõeldud pressikonverents

5. märtsil kell 14.00 toimub noortele mõeldud pressikonverents, kus koroonaviiruse ja selle leviku piiramisega seotud küsimustele vastavad tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Küsimusi saab läkitada terve nädala jooksul Slido keskkonna vahendusel ning neid saab esitada ka pressikonverentsi ajal, kuid eelis on varem küsitud küsimustel. Keskkonnas tuleb õige ürituse leidmiseks sisestada kood noored0503.

 

Valitsus kiitis heaks põhikooli lõpetamise tingimused: eksamid toimuvad

Valitsus kiitis sel nädalal heaks määruse muudatuse, millega kinnitatakse põhikooli lõpetamise tingimused käesoleval õppeaastal.

Põhikooli lõpueksamid ja gümnaasiumi riigieksamid on oluline tagasiside nii õppijale, õpetajale kui riigile. Nende põhjal saab hinnata keerulise kooliaasta mõju ning kavandada toetusmeetmeid neile õpilastele, kes seda vajavad. Samuti on eksamitulemused vajalikud järgmisele tasemele õppima minekuks.

Muudatuse kohaselt on põhikooli lõpetamiseks vaja sooritada kõik lõpueksamid, ent nende eest ei panda tunnistusele hinnet, tunnistusele kantakse punktisumma protsent maksimaalsest tulemusest. Lõpetamine ei sõltu eksami tulemusest. Eksameid tuleb sooritada tavapäraselt kolm: eesti keel või eesti keel teise keelena, matemaatika ning aine õpilase valikul.

Gümnaasiumi riigieksamid toimuvad praeguse teadmise kohaselt tavapärases korras.

Juba eelmise aasta kevadel kinnitas valitsus määruse muudatuse, mille järgi ei pea 2020/2021 õppeaastal sooritama põhikoolis loovtööd ja gümnaasiumis õpilasuurimust või praktilist tööd, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel eriolukorrast tulenevalt võimalik.

 

Haridusasutuste töötajate vaktsineerimine

Kõik haridusasutuste töötajad nii koolieelsetes lasteasutustes, üldhariduskoolides, huvikoolides, kutseõppeasutustes, kõrgkoolides kui täienduskoolitusasutustes on eelisjärjekorras vaktsineeritavate inimeste hulgas. Vaktsineerimine toimub etappide kaupa. Kõik asutused saavad ministeeriumist teavituse, kui algab nende valdkonna vaktsiinisoovijate nimekirjade kogumine. Vaktsineerimine on vabatahtlik, aga soovitame kõigil, kel võimalik, seda teha.

Üldhariduskoolide töötajate vaktsineerimised algasid 15. veebruaril. Tänaseks on Haigekassale esitatud rohkem kui 500 üldhariduskooli vaktsineerimisandmed enam kui 15 800 vaktsineerimist sooviva töötajaga. Koolid saavad oma vaktsiinisoovijate nimekirju vajadusel veel täiendada. Rohkem infot ministeeriumi veebis.

18. veebruaril alustasime lasteaedade ja -hoidude vaktsineerimist soovivate töötajate andmete koondamist. Tänaseks on haigekassani jõudnud liigi 4000 vaktsiini sooviva töötaja andmed. Julgustame lasteaedu ja -hoide jätkuvalt andmeid esitama! Rohkem infot ministeeriumi veebis.

Haridusasutuste töötajate vaktsineerimiseks kasutatakse üldjuhul AstraZeneca vaktsiini. AstraZeneca vaktsiin on 2-doosiline vaktsiin ja kahe vaktsineerimise vahe on kaheksa nädalat. Mõlemad vaktsineerimised toimuvad samas vaktsineerimiskeskuses. 70-aastaste ja vanemate töötajate vaktsineerimisel kasutatakse Pfizeri või Moderna vaktsiini. Pfizeri ja Moderna vaktsiini Eestisse jõudvad kogused on endiselt väga piiratud ning seetõttu võib üle 70-aastaste haridustöötajate vaktsineerimine veidi kauem aega võtta.

Enam esinevad vaktsineerimist puudutavad küsimused ja vastused on koondatud ministeeriumi veebilehel eesti ja vene keeles. Samast saab järelvaadata nii eesti- kui venekeelset vaktsineerimise infotundi.

Lisainfo:

Hariduselu puudutavatele küsimustele vastavad Haridus- ja teadusministeeriumi infotelefonid 5690 0353 ja 5690 0340 ning e-post info@hm.ee.
Ministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti veebiseminarid, live-koolitunnid jm leiate Haridus- ja Noorteameti Youtube’i kanalilt.
Haridus- ja Noorteamet on koondanud õpetajatele distantsõppe perioodiks abiks samm-sammulised juhendid, soovitused ning asjakohaste veebiseminaride lingid, mille leiab Harno veebilehelt.

Piirangud enne 3. märtsi

Huvitegevus ja -haridus, noorsootöö, treenimine, täienduskoolitus ja -õpe on siseruumides lubatud vaid individuaaltegevusena. Individuaalspordi mõiste alla minevatel aladel, näiteks tennises, on lubatud ka paarismängud.

Kui ruum on piisavalt suur, võib ühes ruumis tegeleda individuaaltegevustega vähemalt kahemeetriste vahedega kas eraldi või paarides ka rohkem inimesi, ent tuleb tagada, et ruumi täituvus ei oleks üle 50%.

Välitingimustes võib tegevusi läbi viia kuni 50 inimesest koosnevates gruppides.

Enne 3. märtsi kehtivate piirangute kohta huvitegevuse ja -hariduse, noorsootöö, täienduskoolituse ja -õppe puhul leiab täpsema ülevaate 19. veebruari infokirjast.

 

Kõikidele haridusastmetele kehtivad 1. märtsist uued piirangud

1.–28. märtsini võivad õppehoonetes viibida ainult 1.–4. klasside õpilased ja hariduslike erivajadustega õppijad.
Lasteaedadele ja -hoidudele uusi piiranguid ei kehtestata.

Kontaktõpet läbi viies tuleb endiselt silmas pidada ettevaatusabinõusid võimalikult ohutuks tegutsemiseks.

Teiste klasside ning kutse- ja kõrgkoolide õppijad võivad koolis viibida ainult juhul, kui nad:

vajavad hariduslikke tugiteenuseid;
vajavad õpetaja hinnangul õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone;
sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.
Siseruumides tuleb kanda maski ning tagada desinfitseerimisnõuete täitmine. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Õpperuumides tuleb kõiki tegevusi läbi viies tagada hajutatus ning vältida klasside vahelisi kokkupuuteid. Väljaspool õpperuumi võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Praktilist õpet, eksameid, teste ja olümpiaade korraldades tuleb samuti silmas pidada hajutamise ja kontaktide vähendamise vajadust. See tähendab näiteks ka, et ei tohiks korraldada olümpiaade selliselt, et ühte ruumi tulevad kokku osalejad mitmest koolist või maakonnast.

Piiranguid ei kohaldata õpilaste suhtes, kes on tõhustatud või eritoel ja nendele kohandatud haridusasutustes või puudega isikute tegevustele ning hariduslike erivajadustega õppijatele.

Valitsus arutab järgmisel nädalal, kas ja mis tingimustel võiks kontaktõppesse lubada ka lõpuklasside ehk 9. ja 12. klasside õpilased.

 

Huvitegevusele ja -haridusele, noorsootööle, täienduskoolitusele ja -õppele 3. märtsist kehtivad piirangud

Huvihariduse ja -tegevuse, noorsootöö, treenimise ning täienduskoolituse ja -õppe puhul kehtivad 3.–28. märtsini täiendavad piirangud.

Viiruse levik on Eestis laialdane, mistap kõikide piirangute mõte on vähendada inimestevahelisi kontakte, et katkestada nakkusahelad.

Siseruumides on lubatud üksnes individuaaltegevus.

Tegevusi võib viia läbi üksi või koos juhendaja või kaaslasega.
Teiste inimestega tuleb tagada vähemalt kahemeetrine vahemaa.
Tuleb kanda maski ning tagada desinfitseerimisnõuete täitmine. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
Näiteks tähendab see, et teha võib kontaktkoolitusi, kus osaleb üks koolitaja ja õppija. Paarismängud on lubatud ainult nendel spordialadel, mis lähevad individuaalspordiala mõiste alla. Nendeks on kuus spordiala: tennis, lauatennis, padel, sulgpall, rannavõrkpall, rannatennis.

Kui ruum on piisavalt suur, võib ühes ruumis olla individuaalselt tegutsejaid hajutatult ka rohkem, ent tuleb tagada, et ruumi täituvus ei oleks üle 25%. Näiteks tähendab see, et avatud noortekeskuses ei tohi korraldada grupitegevusi, ent noored võivad seal distantsi ja 25% täituvuse nõuet järgides viibida ja tegeleda individuaaltegevustega. Tegevuste piisava hajutatuse ja ohutuse, eeskätt kontaktide vältimise kindlustamiseks on soovitatav tagada iga harrastaja(paari) kohta 20m2 ala, mille sees tegevusi ellu viia.

Välitingimustes on lubatud tegevus kuni 10 osalejaga gruppides, sealhulgas treenerid või juhendajad. Tagatud peab olema, et ei puututa kokku teiste rühmadega ja järgitakse desinfitseerimisnõudeid.

Piirangud ei kehti koos liikuvatele või viibivatele perekondadele.

Kui huviringis või trennis osalevad ainult ühe igapäevaselt koos viibiva lasteaiarühma või kontaktõppel oleva klassi lapsed, võivad tegevused toimuda ka siseruumides grupiviisiliselt ning väljas suuremates kui 10-liikmelistes gruppides. Sel juhul tuleb tagada, et ühes grupis oleksid ainult ühe rühma või klassi õpilased, kes ei puutu kokku teiste rühmadega.

Samuti on lubatud kontaktõppel olevate õppijate õppekavajärgsed grupiviisilised tegevused. Näiteks ühe 3. klassi ujumistund.

 

1. märtsil alustab õpetajate tugiliin

Esmaspäeval, 1. märtsil avab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja võrgustikuga õpetajatele suunatud tugiliini, mille kõnedele vastavad kogenud psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid. Oleme näinud, et koroonakriis on õpetajatele olnud katsumusterohke ning haridustöötajate läbipõlemise risk on märgatavalt tõusnud.

Tugiliiniga soovime pakkuda haridustöötajatele hõlpsalt kättesaadavat võimalust rääkida kvalifitseeritud psühholoogi või sotsiaalpedagoogiga mugavalt, anonüümselt ja tasuta.

Tugiliin on avatud tööpäeviti kell 12–20 telefoninumbril 735 0750.

 

5. märtsil toimub noortele mõeldud pressikonverents

5. märtsil kell 14.00 toimub noortele mõeldud pressikonverents, kus koroonaviiruse ja selle leviku piiramisega seotud küsimustele vastavad tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Küsimusi saab läkitada terve nädala jooksul Slido keskkonna vahendusel ning neid saab esitada ka pressikonverentsi ajal, kuid eelis on varem küsitud küsimustel. Keskkonnas tuleb õige ürituse leidmiseks sisestada kood noored0503.

 

Valitsus kiitis heaks põhikooli lõpetamise tingimused: eksamid toimuvad

Valitsus kiitis sel nädalal heaks määruse muudatuse, millega kinnitatakse põhikooli lõpetamise tingimused käesoleval õppeaastal.

Põhikooli lõpueksamid ja gümnaasiumi riigieksamid on oluline tagasiside nii õppijale, õpetajale kui riigile. Nende põhjal saab hinnata keerulise kooliaasta mõju ning kavandada toetusmeetmeid neile õpilastele, kes seda vajavad. Samuti on eksamitulemused vajalikud järgmisele tasemele õppima minekuks.

Muudatuse kohaselt on põhikooli lõpetamiseks vaja sooritada kõik lõpueksamid, ent nende eest ei panda tunnistusele hinnet, tunnistusele kantakse punktisumma protsent maksimaalsest tulemusest. Lõpetamine ei sõltu eksami tulemusest. Eksameid tuleb sooritada tavapäraselt kolm: eesti keel või eesti keel teise keelena, matemaatika ning aine õpilase valikul.

Gümnaasiumi riigieksamid toimuvad praeguse teadmise kohaselt tavapärases korras.

Juba eelmise aasta kevadel kinnitas valitsus määruse muudatuse, mille järgi ei pea 2020/2021 õppeaastal sooritama põhikoolis loovtööd ja gümnaasiumis õpilasuurimust või praktilist tööd, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel eriolukorrast tulenevalt võimalik.

 

Haridusasutuste töötajate vaktsineerimine

Kõik haridusasutuste töötajad nii koolieelsetes lasteasutustes, üldhariduskoolides, huvikoolides, kutseõppeasutustes, kõrgkoolides kui täienduskoolitusasutustes on eelisjärjekorras vaktsineeritavate inimeste hulgas. Vaktsineerimine toimub etappide kaupa. Kõik asutused saavad ministeeriumist teavituse, kui algab nende valdkonna vaktsiinisoovijate nimekirjade kogumine. Vaktsineerimine on vabatahtlik, aga soovitame kõigil, kel võimalik, seda teha.

Üldhariduskoolide töötajate vaktsineerimised algasid 15. veebruaril. Tänaseks on Haigekassale esitatud rohkem kui 500 üldhariduskooli vaktsineerimisandmed enam kui 15 800 vaktsineerimist sooviva töötajaga. Koolid saavad oma vaktsiinisoovijate nimekirju vajadusel veel täiendada. Rohkem infot ministeeriumi veebis.

18. veebruaril alustasime lasteaedade ja -hoidude vaktsineerimist soovivate töötajate andmete koondamist. Tänaseks on haigekassani jõudnud liigi 4000 vaktsiini sooviva töötaja andmed. Julgustame lasteaedu ja -hoide jätkuvalt andmeid esitama! Rohkem infot ministeeriumi veebis.

Haridusasutuste töötajate vaktsineerimiseks kasutatakse üldjuhul AstraZeneca vaktsiini. AstraZeneca vaktsiin on 2-doosiline vaktsiin ja kahe vaktsineerimise vahe on kaheksa nädalat. Mõlemad vaktsineerimised toimuvad samas vaktsineerimiskeskuses. 70-aastaste ja vanemate töötajate vaktsineerimisel kasutatakse Pfizeri või Moderna vaktsiini. Pfizeri ja Moderna vaktsiini Eestisse jõudvad kogused on endiselt väga piiratud ning seetõttu võib üle 70-aastaste haridustöötajate vaktsineerimine veidi kauem aega võtta.

Enam esinevad vaktsineerimist puudutavad küsimused ja vastused on koondatud ministeeriumi veebilehel eesti ja vene keeles. Samast saab järelvaadata nii eesti- kui venekeelset vaktsineerimise infotundi.

Lisainfo:

Hariduselu puudutavatele küsimustele vastavad Haridus- ja teadusministeeriumi infotelefonid 5690 0353 ja 5690 0340 ning e-post info@hm.ee.
Ministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti veebiseminarid, live-koolitunnid jm leiate Haridus- ja Noorteameti Youtube’i kanalilt.
Haridus- ja Noorteamet on koondanud õpetajatele distantsõppe perioodiks abiks samm-sammulised juhendid, soovitused ning asjakohaste veebiseminaride lingid, mille leiab Harno veebilehelt.